Tasub teada

MIKS SÜNNIVAD LAPSED SÜDAMERIKKEGA?
Kaasasündinud südamerike on koondnimetus mitmele sajale erinevale südame ja aordi väärarengu tüübile. Rikked on nende arenguhäirete tulemus, mis leiavad tavaliselt aset juba lootearengu varajases staadiumis, enne 12-ndat rasedusnädalat. Suures osas on nende põhjused siiani tundmatud. Mõnel juhtumil on ema raseduse varajases staadiumis põdenud läbi sarlakid. Seeo ainuke viiruslik haigus, mille osas on kindel, et sellega võib kaasneda südamerike, kuid kahtlustatakse, et ka teised nakkushaigused võivad mõjutada südame väärarengut. Kahtluse alla on seatud ka mitmed ravimid.Kindlaid tõendeid on meil ainult nn. Neurosedyni katastroofi kohta 60-ndate aastate algusest, mil selle närvirahusti kasutamisega kaasnesid muuhulgas käte, jalgade ja südame väärarengu juhtumid. Kromosoomihäiretega lastel, näiteks DOWN’I sündroomiga ehk mongoliidsetel, on sageli südamerikked. Seevastu on aga südamerikkega, kuid muus osas tervetel lastel, kromosoomihäirete esinemine väga haruldane.

KUIDAS TEHAKSE SÜDAMERIKE KINDLAKS?
Nagu nimetatud, varieeruvad sümptoomid vastavalt südamerikke liigile. Ühtedel ei pruugi olla mingeid silmnähtavaid sümptoome, kuna teised võivad olla tõsiselt haiged. Diagnoos antakse sageli mingil ajal esimese eluaasta jooksul. Reeglina tekivad tänapäeval kahtlused südamerikke suhtes juba sünnitusmajas – arst konsateerib sinakust või mingit muud sellekohast tunnust. Täpse diagnoosi langetamiseks on aga vajalikud lisaks tavalisle kehavaatlusele stetoskoobi, vererõhumõõturi jne. Abil rida eriuurimusi ja proove. Järgnevalt mõned näited. Kõiki neid uurimusi ei pea aga teostama kõikidele lastele. Teatud juhtudel võivad aga alltoodavatele lisanduda veelgi mõned spetsiaaluuringud.
SÜDAME- JA KOPSURÕNTGEN – muuhulgas, et teha kindlaks südame suurus ja vorm
EKG (elektrokardiograafia) – saadakse tähtis informatsioon südamelihaste tööst FKG (fenokardiograafia) – südametoonide ja kahinate (tuulehääl, puhkumishääl jne) registreerimine
EKOKARDIOGARRFIA (kajakardiograafia) – meetod südameklappide funktsioneerimise hindamiseks
SÜDAMEKATEETRISEERIMINE (sondeerimine) – hädavajalik uuring täpseks diagnoosimiseks. Veresoone kaudu juhitakse röntgenkateeter otse südamesse. Saab mõõta rõhku südame eriosades ja võtta vereproovi otse südamest. Nõndanimetatud angiokardiograafia on kateetriseerimine kombinatsioonis kontrastvärvaine pritsimisega südamesse või mõnda suurde veresoonde samaaegse röntgenfilmimisega. Uuringutel kasutatakse kohalikku tuimestust. Mittekomplitseeritud juhtumitel võtab see aega mõned haiglapäevad.

SÜDAMERIKKE ERINEVAD LIIGID?
Üksikud südamerikked varieeruvad laialdaselt nii põhitüübi kui detailide osas. Sellest tuleneb individuaalse meditsiinilise informatsiooni vajadus. Seega ei ole oma lapse südamerike kunagi täpselt võrreldav mõne teise lapse juhtumiga.
Võib öelda, et ümmarguslt üka neljandik kõigist südameriketest on nii kergekujulised, et “kasvavad välja” või ei häiri last mitte millestki. Teise neljandiku moodustavad aga sedavõrd rasked rikked, et laps suudab elada vaid ühe kuu, äärmisel juhul kuni ühe aasta. Ülejäänud poole moodustavad aga sümtomaatilised südamerikked, milledest paljusid on võimalik tänapäeval opereerida. Selle järel võivad paljud lapsed tunda end enam-vähem tervetena.

KAS SÜDAMERIKE ON PÄRITAV?
Selline oht on minimaalne. Vanematel, kellel on sündinud südamerikkega laps, on sellise riski suuruseks, et ka järgmine laps sünniks südamerikkega, umbes 2%. Kuna südamerikkega sündivaid lapsi on ligi 1% kõikidest sündinutest, loetakse riski suurenemist vägagi tähtsusetuks.

SÜDAMEOPERATSIOONID?
Üha suuremat osa kaasasündinud südameriketest on võimalik edukalt ja üha varasemas eas opereerida. See on m.h. nn. Südamekopsuaparaadi täiustamise tulemus. Operatsioonidega kaasnevad ohud vähenevad pidevalt. Siiski ei saa anda mingeid üldisi näitajaid, vaid iga üksikjuhtumit tuleb hinnata eraldi.

NAKKUSHAIGUSED?
Üldiselt ei ole südamerikkega lapsed nakkustele teistest enam vastuvõtlikud. Seevastu võib teatud südameriktega lastel, eriti aukude korral südame vaheseintes raskem saada võitu nakkustest ja haiguse mõju on neile tõsisem kui tervetele lastele. “Siniste” (tsüanootiliste) südameriketega kaasneb ka kõrgendatud riske ajukelmepõletike suhtes. Seetõttu on põhjendatud, et väliste sümtoomidega südamerikkega lapsi kontrollitakse võimaliku nakatumise korral võimalikult varakult ja sagedamini kui teisi lapsi.

KAITSEPOOKIMISED?
Südamehaiged lapsed taluvad tavalisi vaktsineeringuid sama hästi kui kõik teised. Seetõttu on just nende vaktsineerimine nakkuste vastu eriti põhjendatud.

FÜÜSILINE AKTIIVSUS?
Kui suur füüsiline aktiivsus võiks olla lubatud? Vastuse peaks andma teile arst, sest teatud südamerikete korral on spordiharrastuste piiramine põhjendatud, kuigi üldreeglina kõlab: “Lubage seda lastel endil reguleerida. Pole mingit riski, et südamelihased “kuluksid läbi” tavalise füüsilise aktiivsuse tagajärjel. Intensiivtreeningutest tuleks aga hoiduda.”