NORMAALSE SÜDAME EHITUS JA FUNKTSIOONID
Süda on selle omaniku rusikas käe suurune õõnes muskel. See koosnev vasak- ja paremosast ühise eralsusseina(septumiga). Mõlemad pooled koosnevad ülemisest osast e. kojast ja alumisest osast e. vatsakesest (atrium,ventrikel).
Neid veresooni, mille kaudu veri suundub südamesse nimetatakse veenideks, mille kaudu aga lahkub arteriteks.
Kopsudes hapnikuga rikastatud veri juhitakse kopsuveenide kaudu läbi vasaku koja vasakusse vatsakesse. Vasakust vatsakesest suunatakse see hapnikurikas veri aordi kaudu keha erinevatesse osadesse. Aort on ühendatud ikka väiksemate arteritega. Lõpuks jõuame kõige väiksemate soonet – kapillaarideni, läbi nende õhukeste seinte väljub hapnik kusedesse, asendudes soontesse suubuva süsihappega, mis omakorda juhitakse välja kopsude kaudu.
Hapniku ära andnud veri juhitakse kapillaaride võrgust edasi veenidesse, mis omavahel ühinedes moodustavad üha suuremaid. Lõpuks suubub veri tagasi kahe õõnesveeni kaudu südame paremasse kotta. Sealt läheb see paremasse vatsakesse, kust ja juhitakse (kahe) kopsuarteri kaudu (arteria pulmonalis) kopsudesse, kus toimub süsihappest vabanemine ja taasrikastamine hapnikuga.
Kindlasuunalise südame vereringe tagavad klapid. Vasakus südamepooles on neid kaks ja paremas kolm. Südame läheduses on klapid ka aordil ja kopsuarteritel. Südameruumi verega täitumiseks vajaminevat aega nim. Diastole’ks ja tühjenemiseks vajaminevat Systole’ks. Pulsi ja vererõhu mõõtmisel mõõdame tegelikult südame vasaku vatsakese täitumis- ja tühjenemisaega. Südame tööga kaasuvad erilised helid ehk nn. Südametoonid, mis võib olla ka südamerikke tunnus. Kahina esinemise täpsel kohal selle intensiivsusel ja helikarakteril on suur tähtsus südamerikke diagnoosimisel.
SÜDAMERIKKE ERINEVAD LIIGID
Üksikud südamerikked varieeruvad laialdaselt nii põhitüübi kui detailide osas. Sellest tuleneb individuaalse meditsiinilise informatsiooni vajadus. Seega ei ole oma lapse südamerike kunagi täpselt võrreldav mõne teise lapse juhtumiga.
Võib öelda, et ümmarguslt üka neljandik kõigist südameriketest on nii kergekujulised, et “kasvavad välja” või ei häiri last mitte millestki. Teise neljandiku moodustavad aga sedavõrd rasked rikked, et laps suudab elada vaid ühe kuu, äärmisel juhul kuni ühe aasta. Ülejäänud poole moodustavad aga sümtomaatilised südamerikked, milledest paljusid on võimalik tänapäeval opereerida. Selle järel võivad paljud lapsed tunda end enam-vähem tervetena.
Vaata ka: Südamerikked